Mulle meeldib see, kui ma küsin, mis viga on, ja siis pärast mõningast vaikust, nõudega kolistamist ja tolmuimejaga maja kraamimist sama vaikselt nagu märulistaar ütleb ta mulle: „Ah, ei midagi“. Mmm, iga kord, kui mu naine käitub nii, nagu ma oleks ta parima sõbrannaga maganud, kuigi unustasin ainult poest piima tuua või sõin öösel ta viimase lemmikküpsise ära, tunnen ma, et tema tuumareaktsioon on sajaga põhjendatud ja ma olen ikka nii halb mees. Ma ei vääri teda, sest ma peaksin ilma tema selgitusetagi lugema ta mõtteid või lihtsalt ära arvama, mis võis temas negatiivse reaktsiooni põhjustada.
- Paariteraapia
- 06.06.2024, 08:26